Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele

IT roll kannab tänapäeval tänu tehnoloogia arengule aina suuremat rolli. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia, s.t puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. (Kikkas 2010)

Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on: Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu --> tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne --> puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol. (Kikkas 2010)

Samuti saab ühe tähtsa seosena tuua välja õppevahendid ja IT. Infotehnoloogia kas ongi õppevahend või aitab ta seda tellida/meisterdada/näidata. Samuti on siin oluline roll õppevahendi teadvustamisel. Mina uurin näiteks internetist erinevaid vahendeid, mida näiteks Ameerikas või Inglismaal kasutatakse ning üritan, kas seda järgi teha või uurin, kas seda oleks kuskilt võimalik tellida. Kui ei oleks Interneti ja veel vähem arvutit, siis oleks minu õppevahendid kindlasti limiteeritud.

Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.
• ühiskonna suhtumine - infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia igaühe käeulatusse - Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk ajaveebide buumi taustal.
• meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus – infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline. Samuti tasuks siin ära märgita robotjäsemed, mille areng on olnud meeletu. Paljud liikumispuudega inimesed on saanud endale uue elu.
• (eri)pedagoogika - infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks. Samuti annab see võimaluse õpetajatel end arendada, sest paljud koolitused on läbitavad e-õppe vormis.
• eneseteostus - infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks. Näiteks on üks ameerika autistlik tüdruk leidnud oma tee maailma. Tal puudub kõne, kuid arvuti abil kirjutab ta oma tunnetest, mõtetest ja probleemidest. Tal on oma blogi, twitter ja koduleht, millel on igapäev tuhandeid külastajaid. Tema on suutnud ennast läbi arvuti teostada.
• teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas 2010)

Interneti peamisi kompensatoorseid rolle puuetega kasutajate jaoks on ligipääs tööhõivele ja haridusele kaugtöö või kaugõppe näol. Poliitika ja avalikkussuhete vahend. Erinevalt "päris" elust ei mängi võrgus enamasti erilist rolli sotsiaalne staatus, majanduslik seisund ja haridustase, vaid võrk toob esile persooni või grupi selle n.ö. puhtal kujul. Seega suurendab Internet paljude vähemusgruppide sõnaõigust ning üksikisikut kui gruppi on Internetis märksa raskem ignoreerida. See kõik loob puuetega inimestele head eeldused koondada oma pingutused "virtuaalsele avalikkusele" ja sealtkaudu ka kogu ühiskonnale. (Kikkas 2010)

Infotehnoloogia roll on aina suurenev faktor erivajadustega laste õpetamisel. Eriti tuleks siin silmas pidada autistlike laste õpet, kus visuaalse õpetamise osatähtsus on kõige suurem. Samuti liikumist kergendavad tehnoloogilised uuendused ning pimedate jaoks audioraamatud ja kurtide jaoks visuaalne suhtlus. Pealegi aitab infotehnoloogia erivajadustega inimestel koonduda, sest enam ei takista ei geograafiline, majanduslik või sotsiaalne olukord. Inimesed saavad üksteist nõustada ja abistada.

Allikas: Kikkas, K. ( 2010). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. [http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused]. (1.10.2010).

Ülesanne 2

Minu koduleht


Kodulehe tegemine on minu jaoks üsna suur katsumus, sest puudus eelnev kogemus. Kõik need erinevad koodid ja vigade suurenemine validaatoris oli vahel väga kurb, kuid õnneks sain kõik korda ja nüüd on hea meel, et minul on täitsa oma koduleht. Usun, et antud kogemus oli kindlasti mulle kasulik, kuid usun, et ei hakka ilmselt tulevikus omale kodulehti tegema. Jään oma liistude juurde ja kasutan siiski IT-spetsialisti abi. Samas oli see kodulehe tegemine väga kasulik ja usun, et nüüd saan rohkem aru, kui vaevaline on ühe kodulehe kujundamine ja tegemine.

Ülesanne 1

Puue kui tabu

Esimesed puude määratlused tulenesid sellest, et inimesel oli midagi viga (nt inimene ei näe) või tal oli midagi puudu (nt jalg) Teda ei peetud normaalseks ühiskonna osaks. Sellest tulenes kahekordne probleem:
*objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
*subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta ikka paaria seisusesse.
Puue kui tabu näitena saab välja tuua Sparta linnriigi, kus laps oli linna omand. Kui sündis puudega laps, siis vanemad olid sunnitud ta mäe otsa viima ja maha jätma, mõnede allikate järgi ka kaljult alla viskama. Roomas kasutati puudega inimeste tähistamiseks sõna `monstrum`. Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti, kus puudega inimesed oli kogukonna mure. Kogukond paraku ei suutnud võrdväärselt puudega inimese kohelda ja tekksid terminid nagu külaloll. Samuti on Piiblist mainitud puuet kui karistust. (Kikkas 2009)

Puue kui tervisehäire

Alates renessanssist oli puudest arusaam kui millestki katkisest. See tähendas, et seda on võimalik parandada, puue ei olnud enam inimesele alatiseks määratud. Selle määratlusega võrdsustati erivajadusega inimest kui haiget inimest, mitte enam puuet kui needust või ülimat karistust. Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivseja teovõimetu inimese rolli. Tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema ainult arstid, kes puuetega inimest terveks ravisid. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel, mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänapäevani. 19. sajandi teisel poolel tekkis liikumine nimega eugeenika, mille põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (nii oli tegemist omalaadse tõuaretusega). Näitena saab tuua Natsi-Saksamaal massiline juutide hävitamine ja Nõukogude Eestis puuetega laste panemine kinnistesse asutustesse.
(Kikkas, 2009)

Puue kui ühiskonna probleem

20. sajandi teisel poolel esile tõusnud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele.Sotsiaalne mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (nt kuuldeaparaadid, kõrvaimplantaatid nägemisabivahendid, laser-silmalõikus, ortopeedilised abivahendid, mehaanilised käed-jalad). Tänapäeval on olemas erinevaid puudekäsitlusi, kuid nagu alati leidub äärmuslikke vaatekohti. Näiteks ultrasotsiaalne mudel, kus et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti, sest süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine reeturlik tegevus, sest inimene allub survele ja üritab käia. Puue kui ühiskonna probleem keskendub aina rohkem institutsioonide asutamisele, mis tegeleb antud probleemiga. Sotsiaalsemates käsitlustes on üha enam jäänud handicap/invaliidsus välja ning piirdutakse kahe terminiga – tüüpiliselt tähistab "impairment" ehk puue inimese füsioloogilist seisundit (puuduv käsi) ja "disability" ehk erivajadus ühiskonna võimetust selle probleemiga toime tulla (lünklik haridus, tööpuudus). (Kikkas, 2009)

Puue kui eluviis

Aina rohkem inimesi suhtub oma puudesse kui normaalsesse olekusse. Samuti on tavapärasuse saavutanud prillikandjad või vähese juuksekasvuga inimesed. Tänapäeva on esile kerkinud iseseisva kultuurirühmana kurdid, kellel on oma viipekeel ja eripärase mõisteruum. Samuti kasutavad osad neid rahvusnimetusena suuretähelist Deaf´i. Kõige äärmuslikum näide antud kultuurirühma esindejatest on see, et osad kurdid vanemad üritavad teadlikult saavutada olukorda, kus nende järeltulija oleks samuti kurt. See tekitab aga suuri eetilisi probleeme. (Kikkas, 2009)

sissejuhatus haridustehnoloogiasse

Kursuse tutvustus: Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele

Kaido Kikkas, Kasvatusteaduste Instituut.