Friday, October 29, 2010

Ülesanne 6

Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid

Mina valisin kirjeldamiseks hetkel väga populaarse virtuaalkogukonna Facebooki. Olen ise antud kogukonna aktiivne kasutaja. Facebook on ülemaailmselt tuntud suhtlusportaal, millest on tehtud isegi film "Social network", mis siis räägib Facebooki saamisloost.

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Wikipedia 2010)

Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Sellest on ka kirjutanud Delfi.ee. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia 2010)

Facebooki üldistest numbritest, seisuga 01.2010

• Üle 350 000 000 aktiivse kasutaja. Aktiivseks loetakse kasutajat kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul.
• Facebookis on 700 000 ettevõtte aktiivset fännilehte.
• Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti.
• Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse.
• Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis (Eesti suured meediakeskkonnad suurusjärgus 3-6 min), ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus.
• Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus. (Kalda 2010)


Alguses tundus Facebooki kasutamine minu jaoks keeruline. Seal oli väga palju lisasid, mille eesmärki ma ei mõistnud ja osasid ei mõista siiamaani (nt `poke` - ehk siis kellegi konto nö müskamine, sarnaselt msn´i müksamisele `nudge`). Nüüdseks on saanud facebook päeva osaks ja info saamine facebookist on saanud üsna oluliseks. Vanasti räägitav info on võtnud võrgu kuju. Lapse sündimisest ilmuvad pildid, sünnipäevapeod ilmuvad facebooki kutse näol ning inimeste suhtes olek on vaid paari kliki kaugusel.

Facebookis käib suhtlus läbi erinevate kanalite. Inimesed saavad üksteise seinale kirjutada, kirjutada üksteisele, jutustada teistega, kes viibivad ka samal hetkel facebookis, kommenteerida üksteise pilte jne. Seega on suhtlemisviise erinevaid. Anonüümsuse poole pealt on osad inimesed facebookis väga hooletud jättes oma isiklikud andmed (e-mail, telefoni nr, aadress) kõigile kättesaadavaks. Mina isiklikult oled seadistanud oma konto nii, et ainult minu sõbrad pääsevad teatud hulgale infole ligi. Samas ei tea kunagi, kas see privaatsus, mida konto seadistused lubavad, on ikka privaatne.

Minu jaoks seisneb facebooki peamine suhtlus üksteise seinale kirjutamises, piltide üleslaadimises, kommenteerimises, testide tegemises, uute sõprade lisamises jne. Kindlasti on hea, et inimesed saavad üksteise kohta uut informatsiooni teada, kuid samas on reguleerimata vajalik ja ebavajalik info. Inimsuhted on antud virtuaalkogukonnas üsna äärmuslikud, sest tegemist on ülemaailmse kogukonnaga. Facebooki kasutavad inimesed, kes tõesti tahavad leida oma vanu tuttavaid, kuid kasutavad ka need, kellel on kuritegelikud mõtted (häkkerid, pedofiilid jne).

Virtuaalkogukondadest rääkides järgib enamus internetikasutajatest üldiselt aktsepteeritavat käitumisreeglistikku - netiketti. Suures osas tugineb see tavalistele hea käitumise tavadele, kuid esineb ka võrgule ainuomaseid reegleid. Facebooki kirjeldades võib netiketis olevate punktidena välja tuua:
• Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus – kindlasti järgib seda punkti inimese südametunnistus. Osad inimesed suudavad internetis endaks jääda, kuid osade kasutajate puhul tekib neile justkui uus identiteet, mis ropendab, kiusab jne
• Tea, kus sa oled – tihtipeale ei mõtle inimesed, et üleslaaditav info ja pilt salvestatakse kuskile. Seega kui inimene tahab kunagi karjääri teha, võivad pool-alasti pildid takistuseks osutuda.
• Jaga oma teadmisi – facebookis kipub osadel inimestel liiga palju infot olema. Inimestel ei ole vaja sinu päeva iga sekundit ning seda kõike teistega jagada. Jaga vaid seda infot, mis oleks uudne ning huvipakkuv.
• Aita piirata sõimusõdu – facebook peaks kindlasti piirama oma kasutajate sõnavara, sest kohati kipub see väga häirivaks muutuma.
• Austa teiste inimeste privaatsust – inimese konto ei ole prügikast. Sinna ei ole vaja mängukutseid, osavõtukutseid igasugustele loosimistele ja infot sinu sõprade keskmise vanuse kohta. Kindlasti saab neid lisasid oma konto peal reguleerida, kuid siiski võiksid inimesed rohkem teiste privaatsusele mõelda. Samuti ei taha inimesed, et neist igasuguseid fotosid üles pandaks ilma nende teadmata.

Üldmulje facebookist on hea. Hetkel ei ole kogukonna keerukus ja mitmekülgsus mind veel väsitanud. Kindlasti on mingid probleemkohad, millega peab facebook kindlasti tegelema, kuid usun, et see on vaid aja küsimus. Tegemist on siiski globaalse virtuaalkogukonnaga, mis näitab, et tegemist on eduka, populaarse ja hea suhtluskeskkonnaga.

1. Kalda, K. (2010). Facebook numbrites: inimesed, sugu, vanus, levik. http://www.okia.ee/blog/2010/01/facebook-numbrites-inimesed-sugu-vanus-levik. (29.10.2010)

2. Kikkas, K. (2009). Internetisuhtlusest. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest. (29.10.2010)

3. Wikipedia. (2010). Facebook. http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook. (29.10.2010)

Saturday, October 23, 2010

Enesehinnang läbitud kursuse kohta

1. Mida ma õppisin (ära)?
2. Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
3. Mis aitas mul õppida?

Minu enesehinnang läbitud kursuse kohta on positiivne. Kursus oli kindlasti kasulik. Mulle meeldis väga, et tegemist oli e-õppe kursusega, sest siis sain ise oma õppeprotsessi reguleerida ning keskenduda rahulikus keskkonnas. Tänu kursusele täienesid minu teadmised haridustehnoloogia erivajadustega inimese kohta väga palju. Eriti meeldis tugitehnoloogia osa, mis tekitas suurt huvi. Samuti oli põnev ja samas keerukas kodulehe tegemine. Kindlasti sain teada, kuidas toetada erivajadusega inimese õpet tehnoloogiaga abil.
Õppimine oli mulle kindlasti vajalik ja hea. Paljud erivajadusega inimesed pelgavad arvutit, kuid kui õigeid tugitehnoloogisi abivahendeid kasutada, võib arvutiga suhtlus või töö hoopis lihtsam olla.
Minul aitas õppida kindlasti e-õppe vorm. Sain kodus oma arvuti taga tööd teha ning keskenduda ilma segavate faktoriteta. Samuti aitas õppida Kaido Kikkase materjalis sisalduvad erinevad lingid. Need aitasid näha suuremat pilti ning sain teada, kuidas toimib haridustehnoloogia erivajadusega inimestele muus maailmas. Samuti olid antud ülesanded huvitavad, sisukad ning mitte väga keerulised. Tekst oli samuti kergesti mõistetav, puudusid keerukad terminid ning selgitavad.
Üldmulje kursusest on hea ning enesehinnang oma tööle on samuti hea. Alati oleks võinud olla põhjalikum, kuid usun, et sain kursuselt endale vajaliku info.

Saturday, October 16, 2010

Ülesanne 5

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

Mina valisin analüüsimiseks Signe Seli kodulehe. Valiku põhjuseks oli see, et olen ise suur koeraarmastaja ning kirjeldatud tõug kuulub minu lemmikute hulka.

Antud kodulehe puhul tahaksin ma näha värvilisemat tausta ning pisut rohkem tõu kirjeldust. Meeldisid väga valitud pildid, sest need tõmbasid tähelepanu ja olid armsad. Üldiselt oli koduleht kergesti kasutatav ning ligipääsetav. Ühe ettepanekuna pakuksin, et teksti suurus võiks suurem olla. Kindlasti on koduleht hästi täiendatav tõuga seonduvate teemadega. Näiteks Shar pei tervis - shar pei põhiliseks tervisemureks on silmapõletikud, sest nende peanahk on nii lõtv, et vajub silmade peale või nipid loomakasvatajale.

Kontrollisin ka kodulehe standartsust validaatori abil, ning koduleht vastas veebilehtede koostajate loodud standarditele. Seega ei tohiks Signe kodulehe lehitsemisel probleemi olla ka erivajadustega inimestel.

K.Kikkas on oma 2009. aastal koostatud materjalis välja toonud ka puuetega inimeste erinõuded:
1. Leht peab valideeruma standardseks HTMLiks - olemas.
2. Lehe struktuur peab olema mõistlik, kõik põhikomponendid (päis, keha jne) paigas - olemas.
3. Kontrastne värvigamma - antud lehe puhul võiks olla kontrast tugevam.
4. Kogu graafiline materjal peaks olema varustatud alternatiivtekstiga - pildid igal lehel olemas nagu peab, kuid pildite kirjeldust ei leidnud.
5. Viidete tekstid peavad olema arusaadavad ning olema mingi tähendusega ka neid ümbritsevast tekstist eraldi lugedes - viidete tekstid on arusaadavad. Minu arust oleks võinud tekst seotud olla teemaga nt järgmise asemel iseloom, viimase asemel järglased vms. Siis oleks koduleht arusaadavam ka erivajadusega inimesele.

Kokkuvõtteks oli koduleht tore ja sisukas.


Allikad:

1. K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed/Ligipääsetav internet. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet (16.10.2010)

2. Seli, S. 2010. Shar pei. http://www.hot.ee/signeseli/index.html (16.10.2010)

Monday, October 11, 2010

Ülesanne 4

Mina valisin võrdlemiseks kõnesüntesaatori ja reljeefse hiire. Mõlemad tugitehnoloogiad on mõeldud nägemispuudega inimestele ning teevad nende jaoks arvuti kasutamise lihtsamaks.

Kõnesüntesaator

Kõnesüntesaator on arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul olevat teksti inimkõnet jäljendades lugeda. Kõnesüntesaatorit kõneanalüsaatoriga kombineerides on võimalik luua keskkond, kus inimene saab arvuti või mõne arvutit sisaldava seadmega suhelda ainult kõne vahendusel. Eesti keele kõnesüntesaatori arendamisega tegelevad Eesti Keele Instituut, TTÜ Küberneetika Instituut ja Tartu Ülikool. (Wikipedia 2010)
Tihti kasutatakse kõnesüntesaatorit koos ekraanilugejaga. On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesüntesaator on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesüntesaator olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil. (Kikkas 2009)

Reljeefne hiir

Reljeefne hiir on seade, mis on mõeldud hiire kursori juhtimiseks, hiire klahvide klõpsutamiseks, kuid annab samal ajal vastava tarkvara abiga ka reljeefsel kujul tagasisidet hiire kursori alla jääva ekraanipiirkonna kohta.
Näiteks Virtouch reljeefne hiir annab infot ekraanil oleva kohta kolme ruudukujulise piirkonna kaudu. Igas neis piirkondades on 32 punktikest, mis tõusevad hiire pinnast esile või lähevad peitu, seda vastavalt hiirekursori all olevale kujutisele. Lisaks võib see seade kasutada oma hääleväljundit või töötada koos arvutisse installeeritud ekraanilugejaga. Reljeefne hiir võimaldab pimedal arvutikasutajal saada ülevaate ekraanil olevatest kujunditest ja joonistest ning isegi joonistada Windows paint'ga, kuid probleemiks on seadme kõrge hind ning keeruline kasutama õppimine. (Räpp 2003)

Kõnesüntesaator ja reljeefne hiirt ei kasuta ainult nägemispuudega inimesed, vaid nende kasutajate hulka kuuluvad ka muud erivajadusega inimesed, nt kõnehäiretega inimesed. Kui kõnesüntesaator on suhteliselt odav abivahend (leidub ka tasuta programme), siis reljeefne hiir on üsna kallis tugitehnoloogia. Kui kõnesüntesaator ei nõua inimeselt erilist pingutust, siis reljeefse hiire kasutamine on üsna keeruline. Kursori stabiilsuse saamiseks, peab inimene suutma enda käelihaseid kontrollida. Kõnesüntesaator on hea viis, kuidas saada infot kiiresti, kuid reljeefne hiir annab täpsema informatsiooni, kuigi tema kasutamine võtab rohkem aega. Kui kõnesüntesaatori puhul saab inimene infot keelelisel teel, siis reljeefse hiire abil on tal võimalik tunnetada ekraanil olevaid objekte. Antud tugitehnoloogiate puhul täiendavad nad üksteist ning annavad erivajadusega inimesele mitmetahulisema tunnetuskogemuse, kui kasutades antud abivahendeid eraldi.



1.K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (11.10.2010)

2.Vikipeedia, 2010. Kõnesüntesaator. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5nes%C3%BCntesaator (11.10.2010)

3.A.Räpp, 2003. Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (11.10.2010)

Friday, September 24, 2010

Ülesanne 3

IT roll erivajadustega inimestele

IT roll kannab tänapäeval tänu tehnoloogia arengule aina suuremat rolli. See on toonud eripedagoogide ja rehabilitatsioonispetsialistide töövaldkonda uue suuna - tugitehnoloogia, s.t puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks kasutatavad tehnilised lahendused. (Kikkas 2010)

Puuetega inimeste, nendega tegelevate spetsialistide, ühiskonna ja tehnoloogia üks võimalikke suhtemudeleid on: Puuetega inimeste kaasamisele kulutatud vahendid tulevad ühiskonnale tagasi vähenenud sotsiaalkulutuste kaudu --> tugitehnoloogiale kulunud ressursid tingivad lisatulemusena ka üldkasutatavate tehnoloogiliste lahenduste inimsõbralikumaks muutumise. Näiteks algselt ratastoolidele mõeldud kaldteid kasutavad enamasti ka lapsevankritega emad, jalgrataste või rulluiskudega lapsed jne --> puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega seotud kulud tulevad ühiskonnale tagasi vahendite kasutajatest kujunevate uute spetsialistide ja nende tööpanuse näol. (Kikkas 2010)

Samuti saab ühe tähtsa seosena tuua välja õppevahendid ja IT. Infotehnoloogia kas ongi õppevahend või aitab ta seda tellida/meisterdada/näidata. Samuti on siin oluline roll õppevahendi teadvustamisel. Mina uurin näiteks internetist erinevaid vahendeid, mida näiteks Ameerikas või Inglismaal kasutatakse ning üritan, kas seda järgi teha või uurin, kas seda oleks kuskilt võimalik tellida. Kui ei oleks Interneti ja veel vähem arvutit, siis oleks minu õppevahendid kindlasti limiteeritud.

Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.
• ühiskonna suhtumine - infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia igaühe käeulatusse - Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk ajaveebide buumi taustal.
• meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus – infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline. Samuti tasuks siin ära märgita robotjäsemed, mille areng on olnud meeletu. Paljud liikumispuudega inimesed on saanud endale uue elu.
• (eri)pedagoogika - infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks. Samuti annab see võimaluse õpetajatel end arendada, sest paljud koolitused on läbitavad e-õppe vormis.
• eneseteostus - infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks. Näiteks on üks ameerika autistlik tüdruk leidnud oma tee maailma. Tal puudub kõne, kuid arvuti abil kirjutab ta oma tunnetest, mõtetest ja probleemidest. Tal on oma blogi, twitter ja koduleht, millel on igapäev tuhandeid külastajaid. Tema on suutnud ennast läbi arvuti teostada.
• teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas 2010)

Interneti peamisi kompensatoorseid rolle puuetega kasutajate jaoks on ligipääs tööhõivele ja haridusele kaugtöö või kaugõppe näol. Poliitika ja avalikkussuhete vahend. Erinevalt "päris" elust ei mängi võrgus enamasti erilist rolli sotsiaalne staatus, majanduslik seisund ja haridustase, vaid võrk toob esile persooni või grupi selle n.ö. puhtal kujul. Seega suurendab Internet paljude vähemusgruppide sõnaõigust ning üksikisikut kui gruppi on Internetis märksa raskem ignoreerida. See kõik loob puuetega inimestele head eeldused koondada oma pingutused "virtuaalsele avalikkusele" ja sealtkaudu ka kogu ühiskonnale. (Kikkas 2010)

Infotehnoloogia roll on aina suurenev faktor erivajadustega laste õpetamisel. Eriti tuleks siin silmas pidada autistlike laste õpet, kus visuaalse õpetamise osatähtsus on kõige suurem. Samuti liikumist kergendavad tehnoloogilised uuendused ning pimedate jaoks audioraamatud ja kurtide jaoks visuaalne suhtlus. Pealegi aitab infotehnoloogia erivajadustega inimestel koonduda, sest enam ei takista ei geograafiline, majanduslik või sotsiaalne olukord. Inimesed saavad üksteist nõustada ja abistada.

Allikas: Kikkas, K. ( 2010). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. [http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused]. (1.10.2010).

Thursday, September 23, 2010

Ülesanne 2

Minu koduleht


Kodulehe tegemine on minu jaoks üsna suur katsumus, sest puudus eelnev kogemus. Kõik need erinevad koodid ja vigade suurenemine validaatoris oli vahel väga kurb, kuid õnneks sain kõik korda ja nüüd on hea meel, et minul on täitsa oma koduleht. Usun, et antud kogemus oli kindlasti mulle kasulik, kuid usun, et ei hakka ilmselt tulevikus omale kodulehti tegema. Jään oma liistude juurde ja kasutan siiski IT-spetsialisti abi. Samas oli see kodulehe tegemine väga kasulik ja usun, et nüüd saan rohkem aru, kui vaevaline on ühe kodulehe kujundamine ja tegemine.

Wednesday, September 15, 2010

Ülesanne 1

Puue kui tabu

Esimesed puude määratlused tulenesid sellest, et inimesel oli midagi viga (nt inimene ei näe) või tal oli midagi puudu (nt jalg) Teda ei peetud normaalseks ühiskonna osaks. Sellest tulenes kahekordne probleem:
*objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta
*subjektiivselt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta ikka paaria seisusesse.
Puue kui tabu näitena saab välja tuua Sparta linnriigi, kus laps oli linna omand. Kui sündis puudega laps, siis vanemad olid sunnitud ta mäe otsa viima ja maha jätma, mõnede allikate järgi ka kaljult alla viskama. Roomas kasutati puudega inimeste tähistamiseks sõna `monstrum`. Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti, kus puudega inimesed oli kogukonna mure. Kogukond paraku ei suutnud võrdväärselt puudega inimese kohelda ja tekksid terminid nagu külaloll. Samuti on Piiblist mainitud puuet kui karistust. (Kikkas 2009)


Puue kui tervisehäire

Alates renessanssist oli puudest arusaam kui millestki katkisest. See tähendas, et seda on võimalik parandada, puue ei olnud enam inimesele alatiseks määratud. Selle määratlusega võrdsustati erivajadusega inimest kui haiget inimest, mitte enam puuet kui needust või ülimat karistust. Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivseja teovõimetu inimese rolli. Tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema ainult arstid, kes puuetega inimest terveks ravisid. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel, mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänapäevani. 19. sajandi teisel poolel tekkis liikumine nimega eugeenika, mille põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (nii oli tegemist omalaadse tõuaretusega). Näitena saab tuua Natsi-Saksamaal massiline juutide hävitamine ja Nõukogude Eestis puuetega laste panemine kinnistesse asutustesse.
(Kikkas, 2009)

Puue kui ühiskonna probleem

20. sajandi teisel poolel esile tõusnud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele.Sotsiaalne mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (nt kuuldeaparaadid, kõrvaimplantaatid nägemisabivahendid, laser-silmalõikus, ortopeedilised abivahendid, mehaanilised käed-jalad). Tänapäeval on olemas erinevaid puudekäsitlusi, kuid nagu alati leidub äärmuslikke vaatekohti. Näiteks ultrasotsiaalne mudel, kus et raske liikumispuudega inimene, kes üritab käima õppida, käitub valesti, sest süüdi on ju ühiskond ja seepärast on karkudega käia üritamine reeturlik tegevus, sest inimene allub survele ja üritab käia. Puue kui ühiskonna probleem keskendub aina rohkem institutsioonide asutamisele, mis tegeleb antud probleemiga. Sotsiaalsemates käsitlustes on üha enam jäänud handicap/invaliidsus välja ning piirdutakse kahe terminiga – tüüpiliselt tähistab "impairment" ehk puue inimese füsioloogilist seisundit (puuduv käsi) ja "disability" ehk erivajadus ühiskonna võimetust selle probleemiga toime tulla (lünklik haridus, tööpuudus). (Kikkas, 2009)

Puue kui eluviis

Aina rohkem inimesi suhtub oma puudesse kui normaalsesse olekusse. Samuti on tavapärasuse saavutanud prillikandjad või vähese juuksekasvuga inimesed. Tänapäeva on esile kerkinud iseseisva kultuurirühmana kurdid, kellel on oma viipekeel ja eripärase mõisteruum. Samuti kasutavad osad neid rahvusnimetusena suuretähelist Deaf´i. Kõige äärmuslikum näide antud kultuurirühma esindejatest on see, et osad kurdid vanemad üritavad teadlikult saavutada olukorda, kus nende järeltulija oleks samuti kurt. See tekitab aga suuri eetilisi probleeme. (Kikkas, 2009)