Ülesanne 6

Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid

Mina valisin kirjeldamiseks hetkel väga populaarse virtuaalkogukonna Facebooki. Olen ise antud kogukonna aktiivne kasutaja. Facebook on ülemaailmselt tuntud suhtlusportaal, millest on tehtud isegi film "Social network", mis siis räägib Facebooki saamisloost.

Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Facebooki rajas Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste ja toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesiga, kui õppis Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigused olid algselt piiratud vaid Harvardi õpilastele, kuid seda laiendati teistele ülikoolidele Bostoni alal. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi tuleneb Zuckerbergi lõpetatud internaatkoolis Phillips Exeter Academy uutele õpilastele antava kooli õpilaste ja õppejõudude nimede ja piltidega raamatu nimetusest. (Wikipedia 2010)

Facebook on viimastel aastatel tekitanud hulga poleemikat. Leht on blokeeritud mitmetes riikides kaasa arvatud Süürias, Hiinas ja Iraanis, kuigi Iraan eemaldas blokeeringu aastal 2009. See on samuti keelustatud mitmetes töökohtades, et ära hoida töötajatepoolset ajaraiskamist. Facebookil on olnud ka probleeme privaatsussätete läbipaistvusega ning isikliku info jagamisega kolmandatele osapooltele ning seetõttu viis suhtlusvõrgustik 2010 aasta suve alguses läbi mitmeid muudatusi. Sellest on ka kirjutanud Delfi.ee. Facebook on seotud ka mitme kohtuasjaga, mille hagijaks on mitmed Zuckerberg'i endised klassikaaslased, kes väidavad, et Facebook kasutab nende lähtekoodi ja muud intellektuaalset vara. (Wikipedia 2010)

Facebooki üldistest numbritest, seisuga 01.2010

• Üle 350 000 000 aktiivse kasutaja. Aktiivseks loetakse kasutajat kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul.
• Facebookis on 700 000 ettevõtte aktiivset fännilehte.
• Iga päev tehakse 55 miljonit sissekannet, iga kuu lisatakse 3,5 miljardit pilti.
• Keskmiselt on kasutajal 130 sõpra ja saadab kuus 8-le inimesele sõbrakutse.
• Keskmine kasutaja veedab üle 55 minuti päevas Facebookis (Eesti suured meediakeskkonnad suurusjärgus 3-6 min), ja kirjutab keskmiselt 25 kommentaari kuus.
• Keskmiselt liitub iga kasutaja 2 uue fännilehega kuus. (Kalda 2010)


Alguses tundus Facebooki kasutamine minu jaoks keeruline. Seal oli väga palju lisasid, mille eesmärki ma ei mõistnud ja osasid ei mõista siiamaani (nt `poke` - ehk siis kellegi konto nö müskamine, sarnaselt msn´i müksamisele `nudge`). Nüüdseks on saanud facebook päeva osaks ja info saamine facebookist on saanud üsna oluliseks. Vanasti räägitav info on võtnud võrgu kuju. Lapse sündimisest ilmuvad pildid, sünnipäevapeod ilmuvad facebooki kutse näol ning inimeste suhtes olek on vaid paari kliki kaugusel.

Facebookis käib suhtlus läbi erinevate kanalite. Inimesed saavad üksteise seinale kirjutada, kirjutada üksteisele, jutustada teistega, kes viibivad ka samal hetkel facebookis, kommenteerida üksteise pilte jne. Seega on suhtlemisviise erinevaid. Anonüümsuse poole pealt on osad inimesed facebookis väga hooletud jättes oma isiklikud andmed (e-mail, telefoni nr, aadress) kõigile kättesaadavaks. Mina isiklikult oled seadistanud oma konto nii, et ainult minu sõbrad pääsevad teatud hulgale infole ligi. Samas ei tea kunagi, kas see privaatsus, mida konto seadistused lubavad, on ikka privaatne.

Minu jaoks seisneb facebooki peamine suhtlus üksteise seinale kirjutamises, piltide üleslaadimises, kommenteerimises, testide tegemises, uute sõprade lisamises jne. Kindlasti on hea, et inimesed saavad üksteise kohta uut informatsiooni teada, kuid samas on reguleerimata vajalik ja ebavajalik info. Inimsuhted on antud virtuaalkogukonnas üsna äärmuslikud, sest tegemist on ülemaailmse kogukonnaga. Facebooki kasutavad inimesed, kes tõesti tahavad leida oma vanu tuttavaid, kuid kasutavad ka need, kellel on kuritegelikud mõtted (häkkerid, pedofiilid jne).

Virtuaalkogukondadest rääkides järgib enamus internetikasutajatest üldiselt aktsepteeritavat käitumisreeglistikku - netiketti. Suures osas tugineb see tavalistele hea käitumise tavadele, kuid esineb ka võrgule ainuomaseid reegleid. Facebooki kirjeldades võib netiketis olevate punktidena välja tuua:
• Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus – kindlasti järgib seda punkti inimese südametunnistus. Osad inimesed suudavad internetis endaks jääda, kuid osade kasutajate puhul tekib neile justkui uus identiteet, mis ropendab, kiusab jne
• Tea, kus sa oled – tihtipeale ei mõtle inimesed, et üleslaaditav info ja pilt salvestatakse kuskile. Seega kui inimene tahab kunagi karjääri teha, võivad pool-alasti pildid takistuseks osutuda.
• Jaga oma teadmisi – facebookis kipub osadel inimestel liiga palju infot olema. Inimestel ei ole vaja sinu päeva iga sekundit ning seda kõike teistega jagada. Jaga vaid seda infot, mis oleks uudne ning huvipakkuv.
• Aita piirata sõimusõdu – facebook peaks kindlasti piirama oma kasutajate sõnavara, sest kohati kipub see väga häirivaks muutuma.
• Austa teiste inimeste privaatsust – inimese konto ei ole prügikast. Sinna ei ole vaja mängukutseid, osavõtukutseid igasugustele loosimistele ja infot sinu sõprade keskmise vanuse kohta. Kindlasti saab neid lisasid oma konto peal reguleerida, kuid siiski võiksid inimesed rohkem teiste privaatsusele mõelda. Samuti ei taha inimesed, et neist igasuguseid fotosid üles pandaks ilma nende teadmata.

Üldmulje facebookist on hea. Hetkel ei ole kogukonna keerukus ja mitmekülgsus mind veel väsitanud. Kindlasti on mingid probleemkohad, millega peab facebook kindlasti tegelema, kuid usun, et see on vaid aja küsimus. Tegemist on siiski globaalse virtuaalkogukonnaga, mis näitab, et tegemist on eduka, populaarse ja hea suhtluskeskkonnaga.

1. Kalda, K. (2010). Facebook numbrites: inimesed, sugu, vanus, levik. http://www.okia.ee/blog/2010/01/facebook-numbrites-inimesed-sugu-vanus-levik. (29.10.2010)

2. Kikkas, K. (2009). Internetisuhtlusest. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Internetisuhtlusest. (29.10.2010)

3. Wikipedia. (2010). Facebook. http://et.wikipedia.org/wiki/Facebook. (29.10.2010)

Enesehinnang läbitud kursuse kohta

1. Mida ma õppisin (ära)?

2. Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?

3. Mis aitas mul õppida?

Minu enesehinnang läbitud kursuse kohta on positiivne. Kursus oli kindlasti kasulik. Mulle meeldis väga, et tegemist oli e-õppe kursusega, sest siis sain ise oma õppeprotsessi reguleerida ning keskenduda rahulikus keskkonnas. Tänu kursusele täienesid minu teadmised haridustehnoloogia erivajadustega inimese kohta väga palju. Eriti meeldis tugitehnoloogia osa, mis tekitas suurt huvi. Samuti oli põnev ja samas keerukas kodulehe tegemine. Kindlasti sain teada, kuidas toetada erivajadusega inimese õpet tehnoloogiaga abil.
Õppimine oli mulle kindlasti vajalik ja hea. Paljud erivajadusega inimesed pelgavad arvutit, kuid kui õigeid tugitehnoloogisi abivahendeid kasutada, võib arvutiga suhtlus või töö hoopis lihtsam olla.
Minul aitas õppida kindlasti e-õppe vorm. Sain kodus oma arvuti taga tööd teha ning keskenduda ilma segavate faktoriteta. Samuti aitas õppida Kaido Kikkase materjalis sisalduvad erinevad lingid. Need aitasid näha suuremat pilti ning sain teada, kuidas toimib haridustehnoloogia erivajadusega inimestele muus maailmas. Samuti olid antud ülesanded huvitavad, sisukad ning mitte väga keerulised. Tekst oli samuti kergesti mõistetav, puudusid keerukad terminid ning selgitavad.
Üldmulje kursusest on hea ning enesehinnang oma tööle on samuti hea. Alati oleks võinud olla põhjalikum, kuid usun, et sain kursuselt endale vajaliku info.

Ülesanne 5

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

Mina valisin analüüsimiseks Signe Seli kodulehe. Valiku põhjuseks oli see, et olen ise suur koeraarmastaja ning kirjeldatud tõug kuulub minu lemmikute hulka.

Antud kodulehe puhul tahaksin ma näha värvilisemat tausta ning pisut rohkem tõu kirjeldust. Meeldisid väga valitud pildid, sest need tõmbasid tähelepanu ja olid armsad. Üldiselt oli koduleht kergesti kasutatav ning ligipääsetav. Ühe ettepanekuna pakuksin, et teksti suurus võiks suurem olla. Kindlasti on koduleht hästi täiendatav tõuga seonduvate teemadega. Näiteks Shar pei tervis - shar pei põhiliseks tervisemureks on silmapõletikud, sest nende peanahk on nii lõtv, et vajub silmade peale või nipid loomakasvatajale.

Kontrollisin ka kodulehe standartsust validaatori abil, ning koduleht vastas veebilehtede koostajate loodud standarditele. Seega ei tohiks Signe kodulehe lehitsemisel probleemi olla ka erivajadustega inimestel.

K.Kikkas on oma 2009. aastal koostatud materjalis välja toonud ka puuetega inimeste erinõuded:
1. Leht peab valideeruma standardseks HTMLiks - olemas.
2. Lehe struktuur peab olema mõistlik, kõik põhikomponendid (päis, keha jne) paigas - olemas.
3. Kontrastne värvigamma - antud lehe puhul võiks olla kontrast tugevam.
4. Kogu graafiline materjal peaks olema varustatud alternatiivtekstiga - pildid igal lehel olemas nagu peab, kuid pildite kirjeldust ei leidnud.
5. Viidete tekstid peavad olema arusaadavad ning olema mingi tähendusega ka neid ümbritsevast tekstist eraldi lugedes - viidete tekstid on arusaadavad. Minu arust oleks võinud tekst seotud olla teemaga nt järgmise asemel iseloom, viimase asemel järglased vms. Siis oleks koduleht arusaadavam ka erivajadusega inimesele.

Kokkuvõtteks oli koduleht tore ja sisukas.


Allikad:

1. K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed/Ligipääsetav internet. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet (16.10.2010)

2. Seli, S. 2010. Shar pei. http://www.hot.ee/signeseli/index.html (16.10.2010)

Ülesanne 4

Mina valisin võrdlemiseks kõnesüntesaatori ja reljeefse hiire. Mõlemad tugitehnoloogiad on mõeldud nägemispuudega inimestele ning teevad nende jaoks arvuti kasutamise lihtsamaks.

Kõnesüntesaator

Kõnesüntesaator on arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul olevat teksti inimkõnet jäljendades lugeda. Kõnesüntesaatorit kõneanalüsaatoriga kombineerides on võimalik luua keskkond, kus inimene saab arvuti või mõne arvutit sisaldava seadmega suhelda ainult kõne vahendusel. Eesti keele kõnesüntesaatori arendamisega tegelevad Eesti Keele Instituut, TTÜ Küberneetika Instituut ja Tartu Ülikool. (Wikipedia 2010)
Tihti kasutatakse kõnesüntesaatorit koos ekraanilugejaga. On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesüntesaator on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks. Katseliselt on kõnesüntesaator olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Esialgu töötab see kahjuks vaid Windowsil. (Kikkas 2009)

Reljeefne hiir

Reljeefne hiir on seade, mis on mõeldud hiire kursori juhtimiseks, hiire klahvide klõpsutamiseks, kuid annab samal ajal vastava tarkvara abiga ka reljeefsel kujul tagasisidet hiire kursori alla jääva ekraanipiirkonna kohta.
Näiteks Virtouch reljeefne hiir annab infot ekraanil oleva kohta kolme ruudukujulise piirkonna kaudu. Igas neis piirkondades on 32 punktikest, mis tõusevad hiire pinnast esile või lähevad peitu, seda vastavalt hiirekursori all olevale kujutisele. Lisaks võib see seade kasutada oma hääleväljundit või töötada koos arvutisse installeeritud ekraanilugejaga. Reljeefne hiir võimaldab pimedal arvutikasutajal saada ülevaate ekraanil olevatest kujunditest ja joonistest ning isegi joonistada Windows paint'ga, kuid probleemiks on seadme kõrge hind ning keeruline kasutama õppimine. (Räpp 2003)

Kõnesüntesaator ja reljeefne hiirt ei kasuta ainult nägemispuudega inimesed, vaid nende kasutajate hulka kuuluvad ka muud erivajadusega inimesed, nt kõnehäiretega inimesed. Kui kõnesüntesaator on suhteliselt odav abivahend (leidub ka tasuta programme), siis reljeefne hiir on üsna kallis tugitehnoloogia. Kui kõnesüntesaator ei nõua inimeselt erilist pingutust, siis reljeefse hiire kasutamine on üsna keeruline. Kursori stabiilsuse saamiseks, peab inimene suutma enda käelihaseid kontrollida. Kõnesüntesaator on hea viis, kuidas saada infot kiiresti, kuid reljeefne hiir annab täpsema informatsiooni, kuigi tema kasutamine võtab rohkem aega. Kui kõnesüntesaatori puhul saab inimene infot keelelisel teel, siis reljeefse hiire abil on tal võimalik tunnetada ekraanil olevaid objekte. Antud tugitehnoloogiate puhul täiendavad nad üksteist ning annavad erivajadusega inimesele mitmetahulisema tunnetuskogemuse, kui kasutades antud abivahendeid eraldi.



1.K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (11.10.2010)

2.Vikipeedia, 2010. Kõnesüntesaator. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5nes%C3%BCntesaator (11.10.2010)

3.A.Räpp, 2003. Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (11.10.2010)